UUDISED/ NEWS     SHOW RESULTS / NÄITUSE TULEMUSED     KUTSIKAD/ PUPPIES     MEIE KOERAD/ OUR TIBETAN MASTIFFS     PILDIPANK/ PHOTOPANK     JUTUNURK     VIIDAD / LINKS     KONTAKT/ KONTACKT       
» JUTUNURK » Milla paaritada isast tiibeti mastifit?





Millal on õige aeg paaritada isast tiibeti mastifit?


Aga millal on siis ikkagi õige aeg isast koera kasutada aretuses ehk siis milla teda paaritada?

*EKL tõuraamatumääruse punkt 8 järgi: Aretuses tohib kasutada üldjuhul ühetõulisi koeri, emaskoeri vanuses 18. elukuust kuni 9-aastaseks saamiseni.
Isaskoeri võib aretuses kasutada alates 10. elukuust. Samuti FCI aretusseaduse järgi tohib isast koera paaritada alates 10. elukuust.

Kuid see pole siiski lõplik, sest EKL tõuraamatumääruse punkt 1.10. kohaselt  on tõuühingutel õigus taotleda pärilike haiguste piiramiseks ja  aretust edendava programmi raames erinõuete kehtestamist .

*Väljavõte tõumääruse p. 1.10. : Tõuühingu erinõuete taotlemine.
Kui tõus on esinenud märgataval määral pärilikke haigusi, võib tõuühing taotleda piirangute kehtestamist
haiguskandjate tõuraamatusse kandmisele. Tõuühing võib taotleda tõu aretust edendava programmi raames ka muid tõuraamatusse kandmise piiranguid.

Tiibeti mastifile ongi selle programmi raames alates 01.01.2007.a. kehtestatud piirang, et isast koera tohib paaritada alates 18. elukuust. 
Seda piirangut on põhjendatud sellega, et pärilike haiguste piiramiseks enne paaritust on vajalik düsplaasiauuring. 
Kuna tiibeti mastif on aeglase arenguga, siis Eesti veterinaaride seisukohalt on nad selleks valmis alles alates 18. elukuust.
Paljud inimesed, kes selle kohata on avalikult sõna võtnud, millal oleks õigem siiski isast tiibeti mastifit paaritada,
ise aretusisast ei oma  ja mõned neist arvavad, et kui nende emasel on sündinud pesakondi, siis nad teavaki kõike aretusest. Samuti aretusisasest.

Aga milline koer on siis hea aretusisane? 


Üldine väljakujunenud arvamus heast isasest aretuskoerast on, et koer kellel on olemas kolm peamist omadust.
1.  hea tervis 2. hea iseloom 3. ilus välimik, siis see ongi hea aretukoer.
Tegelikult pole nende kolme põhilise hea omadusega veel mitte midagi peale hakata, kui koer on näiteks viljatu, või siis paremal juhul, ei oska emast koera paaritada.
Paistab, et tiibeti mastifi aretajad-kasvatajad ei tea ja ei tahagi teada, väga oluline on ka, et koer oskaks hüpata ja paaritada.
Ma pole mitte kunagi, mitte kellelti kuulnud selleteemalist juttu!
Nii ongi, et väga paljud paaritused meil Eestis toimuvad  doktor Kase kliinikus kunstseemenduse abil, mitte naturaalpaaritustena.

Kas me peaksime nägema selles probleemi, kui järglaseid saadakse kunstviljastusega ?

Kui me tahame normaalsel moel saada järgnevat uut tiibeti mastifi sugupõlve, 
siis mina leian, et selles siiski tuleb näha probleemi  ja  seda ei saa pidada mitte sugugi normaalseks nähtuseks.
Nii nagu düsplaasia on pärilik viga ei ole siiski isase koeral täielikult pärilik viga see, kui ta ei oska emast koera paaritada, kuid mingi osa on siin tegu ka pärilikkusel.
Tean omast kogemusest, et paaritamisoskus on siiski 100% õpetatav.

Olen päris kindel, et väga paljud isase koera omanikud pole mitte kunagi selle peale mõelnudki. Nad isegi ei tea seda, et ka sellist omadust tuleb ja peabki koerale õpetama, muidugi 
juhul kui tahetakse saada head aretuskoera, kelle paaritusvõimet ei pea emase koera ees häbenema.

Isegi kauges ajaloos ei osanud Prantsuse kuningas Philippe VI kahe aasta abielu jooksul kunigannat õndsaks teha,
kuni õukond  pika ootamise peale rahtuks muutus ja kuningannat  viljatuses süüdistama hakkas.
Lõpuks sekkus perearst, kes leidis et mõlemad pooled on lapse saamiseks terved, vaid noor kuningas vajas arstilt juhtnööre. Nii saadi lõpuks kuningakotta järeltulija.

Teadlased on kindlaks teinud,  et koer on tuhandete aastate kooselu jooksul inimesega hakanud mõtlemanagu 2- 3 aastane laps. Niisiis koera huvi ja impulsid tekivad kõigesest sellest mis teda ümbritseb. Ta on selle kõige vastu väga uudishimulik. Ainult meie koera  omanikud saame oma koera  suunata. Meie ütleme oma väiksele lapsel ,
et see on halb ja see on hea, nii samuti  õpib koer, kui talle öeldakse mis on halb ja mis hea. Kui isane koer elab kodus,  kus pole teisi koeri,  või on samast soost koeri, 
siis ta ei saa mitte kunagi oma kodus impulssi ehk ajendit paarituseks. Mitte kunagi. Erinevalt sellest,  kui koer võetakse peresse või kennelisse,  kus on emane või palju emaseid.
Seega mõnedel isase koera omanikul ei teki sellekohast suunamise vajadust ja sageli ta ei mõista ka teisi isase koera omanikke, kelle jaoks see olukord on kasvanud mõnikord nii suureks, et on koguni õigemaks pidanud oma koer steriliseerida. Pean siin kohal vajalikuks märkida, et kasvatajatele-kenneli omanikele on ellujäämiskursus innaaja üle elamine. See on tõeline katsumus , uskuge mind. See pole paljudele jõukohane ja kutsikate kasvatamine selle kõrval on palju kordi kergem, sest isane koer kaotab sellel perioodil täiesti kontrolli. Ta ei allu korraldustele .
Ta muutub agressiivseks, kergesti tekivad purelemised. 
Olen ise paljusid kordi oma koerte lahutamisel hammustada saanud.
See koer, aga kes ei saa emaselt koeralt impulssi paarituseks, ei hakka mitte kunagi mõtlema paaritusele
ja loomulikult kui ole ajendit,  siis ta seda tegema ei õpigi.
Seega temas ei arenegi  paaritusvõimet, kuna ei ole ju sellekohast kogemust.  Neile isase koera omanikele, kes on koera võtnud ainult näituste jaoks ongi selline olukord sobilik.
Põnev on jälgida selliseid koeri siis, kui need äkki kohtuvad indleva emasega. Tajudes uut lõhna nad muutuvad  ärevaks, nad tahavad justkui midagi teha, aga peale mängimise muud ei oskakgi.
Sageli tahaks nüüd mõnel aral üritusel emase koera omanik  isasele pisut abiks olla hoides oma emast paigal,

kuid isane koer pelgab võõrast emast saati siis veel usaldab võõrast inimest. Nii jääbki paaritus naturaalsel moel ära.
Miks soovitatkse kutsikat juba varases east sotsialiseerida ?
Aga selleks, et temast võimalikult hea koer saada, sest kõik mida ta kogeb,  sellest kõigest saab tema teadmistepagas.

Aga miks see peaks olema teisiti paaritamisega? 


Koer , kes elab suures kennelis saab tavaliselt 10- 12 kuuselt esimese tugeva impulsi oma kodu emastelt ja temas tärkab tahes tahtmatult  suur sugutung. Tõuühingu poolt taotletud seadus sunnib kasvatajaid parema artuskoera saamise nimel oma noores  isases koeras sugutungi maha suruma. Kas pole irooniline?
Tavaliselt esimesel hilissügisel, kui koer loomuliku instinktide küüsis vaevleb, siis omanik peab temaga vaid  kurjustama.
Taguma talle päev päeva järel pähe, et see pole õige. Nii mitte ainult 1 – 2 tunni jooksul nagu mõne isase omanik näitusel,  vaid 2-3 nädala jooksul. Tekib küsimus kas see ongi siis õige? Kas me nii õpetamegi oma noort isast koera paaritama? Hoopis vastupidi, nüüd ongi kätte jõudnud kõige õigem aega koera paaritama õpetada, sest analoogseid impulsse kunstlikult esile kutsuda pole võimalik. Kindlasti on minu sellise seisukohale  väga paljud vastuseisu, et no seda asja pole küll vaja õpetada ja oleks ikkagi vaja oodata .
Kuna olen näinud paljude aastate jooksul nii palju erinevaid isaseid tiibeti mastifeid,  siis julgen väita , aretajate- kasvatajate jaoks  on olemas lausa kui võlusõna lahtipaaritatud koer. Kui koer kas või ühe korra paaritada, siis ta oskab seda teha ta on nö. lahtipaaritatud ja seda oskus jääb talle kogu eluks.
On väga ja väga palju selliseid juhtumeid , kus kasvataja paneb oma isase
ja emase innaajaks ühte aedikusse ja loodab, et küll nad seal ise asja ära ajavad. Üllatus on aga hiljem suur kui selgub, et emane polegi tiine. Isegi kui isane koera on lahtipaaritatud. Seega kui noorele isasele koerale on olude sunnil kätte jõudnud sobilik aeg, siis on mõsitlik see ära kasutada.
See on uskumatu elamus, kui  sinu isane koer  on saanud sinu enda innustusel paaritusaktiga hakkama. See on kirjeldamatu.

See seob tohutult isast koera omanikuga. Ta on väga rahul ja usaldab omanikku edaspidi  palju rohkem. Reeglina ju omanik teab, millal isane paaritama hakkab ja mina kasutan sellel puhul teatud sõna. Ja nüüd kui ma seda koerale ütlen , siis ta läheb kohe elevile ja otsib silmadega pruuti. Seega on juba valmis paarituseks.  Julgen väita, kui sul on  selline koer, kes  on oskab paaritada,  siis sellise koera üle võib kasvataja-aretaja ainult uhke olla. Selline koer on kenneli uhkus.
Seoses kerkinud poleemikaga isase koera paaritamiseks sobiliku eaa kohta, tekkis küsimus, aga mis siis, kui tahetakse siiski partnerit ehk siis isast koera kauga maa tagant.
Siis on tõenäoline tarvidus kunstseemeduse järgi.
Juhul kui noore isase omanik ei pea vajalikuks arendada oma koeral hüppevõimet, siis ma ei näegi probleemi.
Juhul kui siiski tahetakse saada hüppevõimelist koera, ei ole lubatud koera enne kunstlikult paaritada, kui ta on saanud järglased ühe naturaalpaarituse kaudu.
Seda sätestab

 *FCI artusseadus punkt  13. Artificial Insemination 
Kunstseemendust ei lubata kasutada koertel, kes pole veel saanud järglasi naturaalse paaritamisega.

Artificial insemination is not to be used on animals which have not reproduced naturally before.

Seega meie paljud kasvatajad isegi ei tea, et nad ignoreerivad FCI artusseadust,
kui nad ei õpeta oma isaseid koeri paaritama ja teevad oma koerale esimese paarituse kunstseemenduse teel.

Mõni Eestis elav kasvataja on siiski huvitatud, sellest et tema kennelis elav noor isane oskaks paaritada ja seosos sellega tekib vajadus registreerida noorema kui 18 kuud isase koera pesakond Eestis


*EKL tõuraamatumäärus punkt 1.7.1. määrab: 1.7.1 Paaritusel välismaal elava isasega
või kunstlikul seemendusel importsperma kasutamisel nõutakse
FCI poolt kinnitatud tõukohaste erinõuete täitmist, kuid ei laiene EKL poolt kinnitatud erinõuded.

Seega, isaskoer kas registreeritakse teise maa registrisse või siis sobivuse korral jäetkse sünnimaa ehk teise maa registrisse.  Sellisel juhul ei laiene neile Eesti TÜ taotletud piirangud, kehtivad sünnimaa reeglid. Sageli seal lisa piiranguid pole seega kehtivad üksnes FCI seadused. Nii ongi võimalik meil Eestis 10. kuust isast paaritada ja tema järglased ilma kõrgendatud maksutariifideta EKL-l registreerida.
 
Kas me peaksime seda taunima või soosima, kui isane koer, kes on teise maa registris,  paaritatakse enne 18. elukuud?

See sõltub sellest, mida me ise õigeks peame. Kõike eelnevat arvesse võttes  pean mina seda normaalseks ja põhjendatuks juhul kui on tehtud düsplaasiauuring, mis sellisel juhul on mitteametlik.
EKL ei luba düsplaasia uuringule hinnagut anda Eestis elavatele kuid välisregistris olevatele  koertele isegi kui düsplaasiauuring on tehtud 18. kuu vanuses. Minu jaoks on see piirang põhjendamatu ja viitab vaid EKL huvile, sest Eestisse registreermise eest saaks EKL registreerimistasu. Huvitav on teada, et koertele kel on tehtud düsplaasiauuring juba 10 kuuselt ja kordusuuring 18 kuuselt siis need ei erine. Seega ei olegi põhjendatud uuringu ea piirang. See võiks olla vabatahtlik.

Teema lõpetuseks, millal on õige paaritada isast koera, on mitmeid vastuse variante ja need sõltuvad sellest, mida me ise isase koera omanikuna taotleme ja tahame.
Kui meie sooviks on saada head hüppevõimelist isast , siis on põhjendatud tema kasutamine aretuses enne 18. kuud.
Kõigil selle teema arvustajatelt tahan küsida kas Sinu isane tiibeti mastif oskab paaritada, kas tal on naturaalpaaritusest järglasi?
Mina leian , et kui meil isase koera omanikel on mõnikord erinevad eesmärgid,  siis ei peaks teisi halvustama.



Normaalne tiibeti mastifi käitumine paaritumise ajal SIIN


   Milla paaritada isast tiibeti mastifit?
design by tiger.ee